Seal, kus lõpeb kaminahju võimsus, algab küttekamina oma. Kumba eelistada, sõltub sellest, mille jaoks kaminat tarvis on.

 

Küttekamin on kamin, kuhu on sisse paigutatud südamik. Tavaliselt malmist või terasest tehtud südamiku ümber hakkab õhk soojenedes ringlema ja sel moel ruumi kütma. Küttekaminale on alati võimalik juurde liita õhkküttesüsteem, et jaotada tekkinud soojus kasvõi kogu maja peale laiali. 

 

Kaminahi on tegelikult traditsiooniline ahi, mille peamine erinevus seisneb selles, et kaminahjul on kaks siibrit ühe asemel. See tähendab, et kui ahju küttes läheb paratamatult soojaks terve ahi, siis kamin­ahju puhul saab näiteks suvel alumist siibrit sulgedes suitsu otse korstnasse juhtida ning sooja kogumist ei toimu. Kaminate ehituse ja müügiga tegeleva ASi Markling projekti­juht Heiki Heimola ütleb, et tänapäeval valmib enamik ahjusid klaasustega, ja kuna tuli neist läbi paistab, kutsutaksegi neid kaminahjudeks. 

 

Tavaline kamin kiirgab küll tulesoojust ja on suurepärane ventilatsiooniseade, kuid ei küta tuba. “Avatud kamin on tänapäeval kamin kamina pärast, see on luksuskaup,” tõdeb küttekollete müügi ja paigaldusega tegeleva OÜ Raidkivi müügi­juht Andrus Schults. Kamina ja ahju olulisim erinevus on selles, et ahi püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. 

 

Soojust võimaldab salvestada ahju mass, mis on umbes 1500–2000 kg kamina 500–600 kg kõrval. Eriti soojust­hoidvad on voolukivist ahjud, tellistest ahi tuleb ehitada kaks korda nii suur, et see sama võimsalt kütaks. Küttekamin tahab kütmist kaks korda päevas, et maja talvel soe püsiks. Kamin ei kogu soojust endasse: kui leek kustub, lõpeb ka kütmine. Teisalt hakkab kamin kohe sooja andma, ahju tuleb enne kolm-neli tundi kütta. 

 

Küttevõimsuselt on malmsüdamikuga küttekamin jällegi suurem kui kaminahi. “Ma võin kindlalt väita, et üks ahi ei küta ära rohkem kui 60–80 m2, kaminaga on võimalik kütta 200–230 m2,” kinnitab Andrus Schults. Ta lisab, et sageli ei teata, et sooja ühest toast teise või isegi teisele korrusele võimaldab juhtida ainult kamin, seda siis õhkküttetorude abil. Ahi kütab ainult seda ruumi, kus ta asub, välja arvatud siis, kui see on ehitatud kahe toa vahele. Heimola väidab, et eluruumide avatud planeeringu ja maja ideaalse soojustuse puhul on ahjuga siiski võimalik kütta ka kuni 100–110 m² ning et kaminaga üle 200 m² kütmine võib osutuda mõttetult keerukaks ja kalliks. 

 

Mõlema kaminatüübi kõrval peaks siiski olema alternatiivne küttevõimalus, sest alati pole võimalik nii sageli tuld teha, samuti on lisaküte vajalik pikemaks ajaks kodust ära minnes. 

 

Riskide vältimiseks peaks küttekolde ehitama õppinud meister

Disaini poole pealt võimaldab küttekamin fantaasial lennata, samas kui kaminahju kuju ja vorm on üsnagi ette antud ja mängida saab ainult pinnakattega. Kellele meeldib tuld vaadata, siis küttekaminal on ka sel puhul eelis: kolde saab teha palju suurema kui ahjul. 

 

Küttekollet planeerides tuleb arvestada, et kaminat ei ole soovitatav ehitada korstnast kaugemale kui 2 meetrit, kaminahi peaks asetsema praktiliselt korstna kõrval. 

 

Ruumi nõuab kamin Heiki Heimola hinnangul minimaalselt 1 × 0,7 meetrit, ka tänapäevased ahjud mahuvad vähem kui ühele ruutmeetrile. 

 

Oma raskuse tõttu eeldab kaminahi aga tugevat vundamenti, sest kui voolukivist ahi ära vajub, pole enam midagi teha. Küttekamin, olles suhteliselt kerge, ei nõua spetsiifilist alust. Selleks, et kalli raha eest soetatud kamin pikaaegselt ja probleemideta toimiks, soovitab Andrus Schults lasta see kindlasti ehitada väljaõppe saanud meistril. 

 

Kaminat valides tuleks lähtuda sellest, mille jaoks seda tarvis on ning millistesse tingimustesse see paigaldatakse. “Tihti palume kliendilt maja projekti, siis oskame olenevalt ruumijaotusest soovitusi anda, millist küttevõimalust valida,” ütleb Heimola. “Kui maja on avatuma planeeringuga, võib mõelda ahju variandile, kinnise planeeringu puhul ahi kõige parem ei ole.”

 

Väikseim summa, millega küttekaminat ostes arvestama peaks, on Heimola sõnul umbes 20 000 krooni: selle eest saab kiviümbrise ja tammepuust karniisiga Prantsuse kataloogi­mudeli. Hind tõuseb materjali ja töö keerukuse arvel, kuid müügiesindaja oskab alati öelda, kus on võimalik kokku hoida. 

 

Schultsi sõnutsi maksab keskmine ehitatav kamin 35 000, voolukivist ahi 60 000 ja valmiskamin või -ahi 9000–15 000 krooni. Schults lisab, et paraku eelistatakse kamin sageli tellida kaupluse asemel tuttavalt pottsepalt, kes ehitab odavamalt, kuid ei saa anda mingisugust garantiid.