Puidu põlemisel vabaneb energia, millest 15% tekib puidu kuivaine ja 85% eralduvate gaaside põlemisest. Tulekolle ja lõõrid on konstrueeritud nii, et gaaside põlemine on väga efektiivne. Soojus salvestub ühtlaselt terve küttekolde tarinditesse. Üldreeglina võib ahju massi 100 kg kohta põletada 0,7 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada umbes 7 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 2300 kg kamin-leivaahjudes ligikaudu 15 kg. Puhtaks põlemiseks vajab puit õhku: 8 m3 õhku ühe kilogrammi puidu kohta. Seega 10 kg puid vajab põlemiseks 2,5 m kõrguse ja 30 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisavalt õhku. Põlemiseks vajalik lisaõhk tuleb juhtida ahju kõrvale või alla. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Kuivad puud tasub tuua tuppa soojenema paar päeva enne põletamist. Õuest toodud puit sisaldab üsna palju niiskust ja külmade halude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit kuni 20% . Möödunud aasta puidus, mis on veidi toas seisnud, on tavaliselt 15-18% niiskust, ent alles langetatud puus on seda koguni 50%. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu.

Ventilatsioonist

Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.